Rodohädade diagnostika

Aiandusnõuanded, puud ja põõsad, lilled, aiakujundus, aiatehnika jm.

Re: Rodohädade diagnostika

PostitusPostitas trumm » Neljapäev Apr 26, 2007 10:34

see muld mul seal mändide all ei ole üldse liivakas, vaid ikka väga mullane ja turbane. suur korralik metsasammal, mustikad ja sõnajalad kasvavad looduslikult, käoking ka.
trumm
 
Postitusi: 5838
Liitunud: Teisipäev Juul 05, 2005 15:58

Re: Rodohädade diagnostika

PostitusPostitas p » Neljapäev Apr 26, 2007 12:26

Kui seal mändide alla on ikka nii 40 cm turbast/okkakõdu mulda, siis loomulikult suurepärane. Enamasti on mändide all väga õhuke (aga suurepärane!) okkakõdu pruun muld ja sügavamal liivane pinnas. Ja loomulikult ei tee paar tundi päikest rododendronitele ka liiga.
p
 
Postitusi: 311
Liitunud: Reede Aug 18, 2006 09:04

Re: Rodohädade diagnostika

PostitusPostitas trumm » Neljapäev Apr 26, 2007 14:55

mul on ca 30-50 cm okkakõdu mulda ja sügavamal kõva sinine paas. ei mingit liiva. ja ei saa mina aru, kuskohas nende suurte mändide, tammede, kaskede ja haabade juured on. kadakaid kasvab seal ka, aga nende juured ei ole nii sügaval.
trumm
 
Postitusi: 5838
Liitunud: Teisipäev Juul 05, 2005 15:58

Re: Rodohädade diagnostika

PostitusPostitas trumm » Neljapäev Apr 26, 2007 16:30

tõstan oma küsimuse teisest teemast siia :)

pärisrebane

mul on esialgu veel väga vähe rodosid - kõigest 2 heitlehist. praegu pungad kenasti küljes jne. aga eelmisel hilissuvel said nemad ostetud ja pandud pottidega maa sisse. nüüd ma mõtlen, et saaks nemad päriselt maha istutada - kas ma peaksin seda tegema praegu või peale õitsemist millalgi?
trumm
 
Postitusi: 5838
Liitunud: Teisipäev Juul 05, 2005 15:58

Re: Rodohädade diagnostika

PostitusPostitas asterix » Neljapäev Apr 26, 2007 16:39

Ma kurdaks ka oma rodo kurba saatust ,ta talvitus kenasti kuuseokste all ja ilusad suured pungad olid peal .Kevadel mingil ajal võtsin kuuseoksad ära ja ta oli umbes nädala jagu katmata ,vististi siis päike tegi talle liiga,sest lehed on täiesti pruuniks tõmmanud katteloori all ja pungad ei ole samuti enam edasi arenenud. Kas temaga on nüüd kööga ?
asterix
 
Postitusi: 209
Liitunud: Kolmapäev Mai 03, 2006 12:21

Re: Rodohädade diagnostika

PostitusPostitas passer urbanus » Neljapäev Apr 26, 2007 18:31

ära veel maha kanna - päikesepõletus (kui on päikesepõletus) ei tapa - ajab uued oksad
passer urbanus
 
Postitusi: 631
Liitunud: Teisipäev Veebr 20, 2007 22:08

Re: Rodohädade diagnostika

PostitusPostitas p » Neljapäev Apr 26, 2007 19:24

Praegu võiks ikka need heitlehised rododendronid maha istutada.
p
 
Postitusi: 311
Liitunud: Reede Aug 18, 2006 09:04

Re: Rodohädade diagnostika

PostitusPostitas Primula veris » Reede Apr 27, 2007 11:40

Kallid asjatundjad.Olen täielik algaja ja sooviksin nõuannet-millal ja kui palju rodosid väetada.Nad on mul ilusti talvitunud,kahjustusi eriti ei paista,ilusad pungad peal-millal on õige aeg neid väetada?
Primula veris
 
Postitusi: 1
Liitunud: Reede Apr 27, 2007 11:36

Re: Rodohädade diagnostika

PostitusPostitas meka » Reede Apr 27, 2007 13:06

Aga mis vaevab rodosid, kui nende lehed rulluvad ja hakkavad äärest pruuniks tõmbuma? Kuivuses nagu praegu ju probleemi ei ole.

Ja kas seda liivast männimetsa alust pinnast peaks siis tavalise mullaga kobedamaks ja viljakamaks muutma?
meka
 
Postitusi: 48
Liitunud: Kolmapäev Aug 10, 2005 17:58

Re: Rodohädade diagnostika

PostitusPostitas p » Reede Apr 27, 2007 15:08

Asterix-ile võib ka lohutuseks üle korrata, et päikesepõletuses taim ei hävi. Samas ei pruugi see siiski olla päikesepõletusest. Igatahes pruuniks tõmbunud lehed kukuvad varsti, need võib ka ise ära lõigata (kui on üleni pruunid). On tegu päikesepõletusega, siis hakkavad varsti kasvama võrsepunkakestest uued lehed, võrsed. Ka tuule/külmakahjustuse puhul taastab taim end samamoodi tingimusel, et juured on alles, elus. Suure kahjustuse korral kasvatab taim mullapinnalt koguni uued võrsed. Mingi aeg peab nüüd leppina sellega, et taim pole eriti esindusliku välimusega.

Rododendronite väetamisega on nii, et soovitav on kasutada spetsväetist, mis mõeldus neile, asaleadele, tsitruselistele jt. happelembelistele taimedele. Neid väetiseid on erinevatelt välisfirmadelt peam ja ka pisut erinevaid. Igal juhul tuleks lugeda juhendilt. Taimi võiks juba praegu väetada, olenemata siis väetisemargist. Mais väetamine aitab taimedel üle saada talvekahjustustest, aitab kaasa õisikupungade suurenemisele, rikkalikule õitsemisele. Hilisem väetamine (juuni keskel taval) soodustab uutele võrsetele järgmise aasta õisikupungade teket.Olen ise kasutanud Schultzi vees lahustuvat väetist, millega kastan taimi korduvalt, väga head on ka aeglaselt sulavad granuleeritud väetised.

Liivast männimetsa alust pinnast saab muuta viljakamaks kompostiga, kõdunenud veisesõnnikuga, männikoore tükikeste lisamisega + männimetsa kõdu. Tavaline aiamuld võib kõigutada pinnase happelise reaktsiooni soovimatus suunas, sellele tuleks igaks juhuks lisada ohtralt männiokkaid, kooretükikesi.
p
 
Postitusi: 311
Liitunud: Reede Aug 18, 2006 09:04


Mine Aiandus ja haljastus

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: MSN [Bot] ja 4 külalist