Rodohädade diagnostika

Postita vastus

Smailid
:D :) ;) :( :o :shock: :? 8-) :lol: :x :P :oops: :cry: :evil: :twisted: :roll: :!: :?: :idea: :arrow: :| :mrgreen: :geek: :ugeek:

BB-kood on SEES
[img] on SEES
[flash] on VÄLJAS
[url] on SEES
Smailid on SEES

Teema ülevaade
   

Laiendatud vaade Teema ülevaade: Rodohädade diagnostika

Re: Rodohädade diagnostika

Postitus Postitas veridon » Pühapäev Apr 21, 2019 02:09

Re: Rodohädade diagnostika

Postitus Postitas p » Pühapäev Mai 27, 2007 15:50

Fre ja tema rododendroneid võib ainult õnnitleda! Õitsemine on märk, et taim tunneb ennast meie juures hästi, on õnnelik! Aga jah, viimasel kahel külmal talvel on mitmed õrnemad ikka saanud kannatada, mõned kaunitarid koguni läinud välja! Eks peame lehti kaotanuid nüüd toetama ja juba varsti on nad uuesti oma igihaljas rohelises ilus.

Re: Rodohädade diagnostika

Postitus Postitas Fre » Pühapäev Mai 27, 2007 00:06

Kuulge, mul hakkavad vist hoopis õitsema rodod mitte ei lähe välja ;-). See on umbes sama ootamatu kui maja kõrval tavaline luud õitsema hakkaks, sest taimed ise tunduvad väga õnnetud, said päikeselt kõvasti tuupi ja üldse tundub et nad ei kiida heaks minu tegevust nende kallal. Lehti peaaegu polegi, vaid mõned sorkad ja siis veel paar pruunilaigulist....

Re: Rodohädade diagnostika

Postitus Postitas p » Esmaspäev Mai 21, 2007 22:27

Ülemöödunud, pikka aega ka lumeta otse arktilise pakasega karm talv - oli suurele osale sortidele ja koguni väga vastupidavatele liikidele liiga külm. Suurem osa taimi ei õitsenud, külm oli võtnud õisikupungakesed, kuivasid kevadel ära. Ja ka see viimane, juba unustatud talv oli küll lühike, ent siiski päris jahe, ka teistel kasvatajatel on osa taimi hoopis hävinud või siis kaotanud õisikupungad. Ma ise näiteks ei katnud sorti Arctic Pearl ja need oksad, mis jäid lumehangest välja, kaotasid nii lehed kui õisikupungad, sorti hinnatakse kõige külmakindlamate hulka, õitses aprillis ühena esimestest siin mul. Väga kergelt oli mul kaetud ka katavba sort Gomer Waterer, ka tema kaotas kõik õisikupungad. Aitab korralik väetamine juunis, augusti lõpus ja septembris väetamine sobiva sügisväetisega ning kuivõrd me kahjuks talve karmust ette ei näe, siis tuleks veelgi hoolikamalt talveks katta. Palju sõltub ka liigist või sordist, mida kasvatatakse. Õrnematega tuleb põhjalikumalt katta, loorist jääb neile pisut väheseks, pakasekangas oleks kindlasti tõhusam. Alla aga ei maksaks küll anda! Ehk kasvab suuremaks ja õitseb nii tuleval aastal veelgi rikkalikumalt.

Re: Rodohädade diagnostika

Postitus Postitas mativ » Esmaspäev Mai 21, 2007 15:00

Palun nõu ja abi! Eelmisel aastal kuivasid suured õiepungad ära, ükski ei avanenud.Lehestik püsis ilus roheline.
Talveks valmistusin hoolega, suvel väetasin, katsin kuuseokstega, siis looriga.
Praegu jälle prisked pungad, aga nagu vahased ja paar tükki ka mustad. Tundub, et ei hakka õitsema. Lehestik korras.
Ei tahaks loobuda ega alla anda! Kas on veel nõu, mis avitab?

Re: Rodohädade diagnostika

Postitus Postitas p » Kolmapäev Mai 16, 2007 19:49

Üldiselt neid ikka ei soovitata terveks keskpäevaks täispäikesesse istutada. Hea, et lehed pole longus, ei ripu - selline pooleldi püstine olek (?) pole ka häda. Osa sortide kohta käib hinnang, et nad on päikese ja tuule suhtes palju leplikumad kui enamik. Nova Zembla kuulub nende hulka. Mulgi kasvatab mõni hea tuttav rododendroneid kohas, kus nad saavad keskpäeval päikest. Nad kastavad seal oma taimi tihedamini ja varjutavad üsna kaua ka kevadise päikese eest (mul kõige varasemad juba õitsevad kui neil veel taimedel aias "kasukad seljas"). Tuul on eriti halb variant talvepakasega, koos võivad viia ka kõige külmakindlamateks hinnatud sordid.Vast ei peaks nüüd ka õnnetu olema, loodame, et teisedki peavad selles kasvukohas vastu. Saavad aga lehed päikesepõletuse, pruunistuvad - siis tuleks katsuda mujale istutada. Eelmisel sajandil ma oma Nova Zemblat talvedeks ei katnudki, kuid uue sajandi alguses viis külm ta kauni kõrguse ning nüüd olen teda ikka katnud korralikult, et ta suurejoonelist õitsemist saaks ka nautida.

Re: Rodohädade diagnostika

Postitus Postitas kastekann » Kolmapäev Mai 16, 2007 13:48

Nonii - olen algaja rodosõber. Rajasin korraliku turbapeenra - ääristasin turbapätsidega, turba segasin liiva ja komposteeritud multðiga läbi, kastsin korralikult, aga nüüd on üks kolmest igihaljakesest(Nova Zembla) omal lehed püsti tõstnud...
Olude sunnil on peenar päikese meelevallas 10-16 - võib olla selles probleem? Ja tuul on ka kohati päris tugev...
Päris õnnetu kohe... :(

Re: Rodohädade diagnostika

Postitus Postitas pr » Teisipäev Mai 15, 2007 15:36

Minu rodod on kuus suve minu aeda kaunistanud. Kolm on neist igihaljad ja üks heitlehine, mille kingiks sain, lisasin hiljem nende hulka. Kõik nad kasvavad aia lõunaküljes pidevas päikeses. Istutatud sai nad kunagi siis aednike poolt, kes aia rajasid ja neile ette varjuks pandi kasvama mägimännid. Kasvutempo on olnud aga selline, et seitsmendal suvel need männid küll erilist varju neile ei anna. Veidi on nad võibolla rododest kõrgemaks kasvanud. Võibolla on ka sordid sellised, mis taluvad erku päikest paremini. Loomulikult pean ma talvepäikese eest neid varjutama ja eriti kevadel, aga suvepäike näib neile vägagi meeldivat. Kaks igihaljast praegu õitsevad oma täies ilus.

Re: Rodohädade diagnostika

Postitus Postitas p » Esmaspäev Mai 14, 2007 20:53

Tohib ikka ka kokku istutada. Ent selline põhimõte lähtub esteetilisest hoiakust, igihaljad sobivad omavahel paremini ja teised (mida varem käsitleti ka asaleadena) on kõrvuti samuti omaette rühmana mõjukamad. See on asja üks külg. Igihaljad koos kaitsevad üksteist ka tuulte jm ebasoodsate ilmastikunähtuste eest paremini, heitlehiseid võib samas istutada ka natuke päikselisematesse kohtadesse. Koduaias, kus rododendroneid kasvab mõni üksik põõsas, võivad nad ju vabalt ka kõrvuti olla. Igihaljad koos grupina moodustavad ka pisemas aias suurejooneliselt mõjuva seltskonna, külluslik õitsemine kestab lõpuks ka kaks või kolm nädalat ühel põõsal ning aias mõjuvad nad pikemat aega ikka oma aristokraatse lehestikuga. Teistega segamini istutades jääb igihaljaste mõju just õitsemisvälisel pikal perioodil tagasihoidlikumaks, kuid samas õitsemisel pole heitlehised igihaljastest kahvatuma, kehvema mõjuga (kas või praegu puhkev heitlehine Rh. schlippenbachii näiteks!).

Re: Rodohädade diagnostika

Postitus Postitas pr » Esmaspäev Mai 14, 2007 20:03

Selles vestluses jäi silma lõik, et heitlehiseid ja igihaljaid rodosid eio tohiks kokku istutada. Keegi äkki viitsib selgitada, miks?

Üles

cron